Arenguvestlused

Arenguvestluste läbiviimise kord Tallinna Tehnikagümnaasiumis

Kinnitatud
Tallinna Tehnikagümnaasiumi
direktori 31.08.2018 käskkirjaga nr 19/1-2
Jõustub 03.09.2018

Üldsätted

Arenguvestluste läbiviimise korra struktuur
Arenguvestluse läbiviimise kord koosneb kolmest suuremast osast: üldsätted, protseduurireeglid ja küsimustikud. Protseduurireeglid aitavad tagada arenguvestluste korralduse ja määratleda vastutuse ning vormid võimaldavad infot hallata ja säilitada ühtse standardi järgi.

Arenguvestluse mõiste ja läbiviimise põhjendus
Arenguvestlus on arusaamade ja arvamuste vahetus, mis kokkuvõttes viib vestluses osalejate üksteise vastastikusele mõistmisele. Arenguvestlus oma eesmärgina aitab kaasa  õpilase õpitahtele, motivatsioonile ning oskusele hinnata oma isiksuse tugevaid ja nõrku külgi. Arenguvestluste vormid ja viisid kooliastmeti ja kooliastme sees klassiti määratletakse.

Iga õpilase jaoks on tähtis vestelda teatud perioodil klassijuhatajaga, oma vanema(te) või ametliku hooldaja osavõtul enda isikuomadustest ja saavutustest, saada tuge oma arengule. Erinevate arenguvestluste toimumise fakt ja kokkulepped fikseeritakse kokkuvõttevormina eKooli keskkonnas. Arenguvestlus annab võimaluse lisaks igapäevasuhtlemisele süsteemse ja parema personaalse kontakti loomiseks klassijuhataja ning iga õpilase ja tema vanemate vahel.

Arenguvestluse eesmärk
Arenguvestluse laiemaks eesmärgiks on saavutada õppekavas sätestatud kasvatuseesmärgid.
Arenguvestluse konkreetsed eesmärgid on:

  1. hinnangu andmine õppekavas sätestatud pädevustele õpilase eneseanalüüsi kaudu;
  2. leppida kokku eeloleva perioodi eesmärkides;
  3. aidata kaasa sellele, et õpilase enesehinnang tõuseks.

Klassijuhataja kui õpetaja ootuseks on, et

  1. õpilased saavutaksid õppekavas sätestatud pädevused;
  2. koolis valitseks õpilase arengut toetav õhkkond;
  3. üks kord õppeaastas toimub arenguvestlus, mille eesmärgiks on vastastikune tagasiside.

Et parandada ja täiustada oma oskusi, peavad õpilased teadma, milliste eesmärkide saavutamist neilt oodatakse ja millised on arenguvestluse eesmärgid. Õpilased vajavad kedagi, kes aitaks neil vastata küsimusele, kuidas saada senisest paremini enda arengule kaasa aidata.

Arenguvestlus kui vastastikune kokkulepe
Oluline:

  1. Klassijuhataja ja õpilase vastastikuse kokkuleppe sõlmimine arengueesmärkide püstitamise ja nende saavutamise teede sõnastamise kaudu.
  2. Eesmärgid oleksid selgelt defineeritud ja reaalsed võimalused nende saavutamiseks läbi arutatud.
  3. Õpilase arengueesmärgid  sõnastada nii, et ta ise oleks nendega nõus.
  4. Õpilase arengueesmärgid peavad olema seotud õpilase eneseanalüüsiga ja  saavutamist peab olema võimalik jälgida ja mõõta.
  5. Õpilase arengueesmärkide saavutamisel on klassijuhatajal ning lapsevanemal toetav ja abistav roll.
  6. Arenguvestluse käigus võib selguda vajadus juhendamise või toetamise järele.
  7. Klassijuhataja saab asjatundlikult juhendada õpilasi ja nende vanemaid ainult õppimist, õpetamist ja kasvatamist puudutavates küsimustes.

Konfidentsiaalsusnõuded arenguvestluse läbiviimisel
Õpilase eneseanalüüsi tulemused on konfidentsiaalsed ja neid ei avaldata kolmandatele isikutele ( kui selleks ei ole sõlmitud täiendavat kokkulepet arenguvestlusest osavõtnud isikute poolt).
Klassijuhatajale arenguvestlusel teatavaks saanud kriminaalse sisuga informatsioon tuleb edastada vastavalt seaduses sätestatud korrale.
Arenguvestluse tulemused ei mõjuta õpilase hindeidega õpilasesse suhtumist.

Protseduurireeglid

Arenguvestluse läbiviimise aeg ja koht
Arenguvestlust viiakse üldjuhul läbi üks kord õppeaastas kooliastmeti soovituslikult alljärgnevalt:
I kooliastmes:

  1. esimeses klassis lapsevanemaga
  2. teises klassis lapsega
  3. kolmandas klassis lapse koos vanemaga

II kooliastmes:
neljandas, viiendas ja kuuendas klassis laps koos lapsevanemaga

III kooliastmes:
seitsmendas, kaheksandas ja üheksandas klassis laps koos lapsevanemaga

Kui klassijuhtaja ei vahetu II ja III klassiastmes, siis saab läheneda küsimuse lahendamisele vastavalt olukorrale.
IX klassi arenguvestlus sisaldab kärjääriteemat.

IV kooliastmes:
arenguvestlus toimub üldjuhul õpilasega, vajadusel lapsevanemaga

Arenguvestluse läbiviijaks on klassijuhataja, kes valmistab vestluse ette ja lepib osapooltega kokku toimumise aja vähemalt üks nädal enne toimumist.

Arenguvestluse ettevalmistamine
Arenguvestluseks on ette valmistatud kõik vestluse osapooled – klassijuhataja, õpilane ja lapsevanem(ad) või ametlik hooldaja.

  1. Klassijuhtaja valmistab eelnevalt ette õpilasele  arusaadava ja eakohase eneseanalüüsi küsimustiku
  2. Enne vestluse toimumist tagastab õpilane eneseanalüüsi küsimustiku.

Arenguvestluse läbiviimine ja dokumenteerimine
Edukas on arenguvestlus, mille käigus õpilane, aga ka lapsevanem(ad) või ametlik hooldaja saavad väljendada oma mõtteid, seisukohti ja arusaamasid ning avaldada oma arvamusi . Vestluse käigus peab õpilasele ja lapsevanemale jääma aega kommentaarideks, küsimusteks, ettepanekuteks ja arvamusteks.

Arenguvestlus on eesmärgipärane, kui

  1. tunnustatakse õpilase püüdlusi ja edusamme;
  2. on välja toodud parendusvaldkonnad;
  3. õpilasel on probleeme, leitakse lahendusi, mis on kõigile osa­pooltele vastuvõetavad ja elluviidavad;
  4. on sõnastatud eesmärgid järgmiseks arenguperioodiks;

Arenguvestluse tulem kajastatakse eKoolis.

Arenguvestluste korraldamine ja vastutus
Arenguvestluste protsessi koordineerib direktori asetäitja õppekasvatustöö alal.
Arenguvestluse viib läbi klassijuhataja.
Vastutus protseduurireeglite eest lasub klassijuhatajal.
Arenguvestluse protseduuri ja tingimuste muutmise ettepanekuid on võimalik teha pidevalt, esitades need kirjalikult direktori asetäitjale õppekasvatustöö alal.