DISTANTSÕPE

Mida tähendab distantsõpe?

Õppetöö korraldamisel distantsõppena soovitame lähtuda koolis keskselt kokku lepitud alustest. Kuivõrd ootamatu õppetöö korralduse muutus võib tekitada segadust kõigil osapooltel, on oluline anda selgelt ja üheselt mõistetavat infot ning koolipoolne kontakt, kust saab lapsevanem vajadusel lisainfot leida.

  • Ühtselt kokkulepitud infokanal, kus on õpiülesanded leitavad (+ info vanematele).
  • Suhtlus õpetajaga/kooliga – koos õpiülesandega esitatakse info, kuidas ja millal saab õpilane vajadusel õpetajalt küsida abi, selgitusi.
  • Õpiülesande sooritamise ajaline arvestus, et vältida õpilase nii ala- kui ka ülekoormust.
  • Õpiülesande tagasisidestamine – mis vormis, kuidas (millises kokkulepitud ja ligipääsetavas keskkonnas) ja millal toimub ülesande esitamine, tagasisidestamine / hindamine.
  • Õppetöö planeerimisel peavad koolid arvestama olukorraga, et kõigil õpilastel ei pruugi olla ligipääsu vajalikule tarkvarale või digiseadmetele ning koolisiseselt on vajalik kokku leppida, millised on sellisel juhul võimalikud lahendused.

Õpilased ja lapsevanemad, harjuge olukorraga ja leidke enda pere jaoks kõige paremini toimivad lahendused. Kui tekib probleeme õpiülesannete täitmisel, ärge nähke neid takistusena, vaid proovige aru saada, kus takistused tekivad ja mis võiks aidata neist üle saada. Andke tekkinud probleemidest teada ka õpetajatele – see aitab ka neil vajalikke kohandusi teha.

Keskenduge eeskätt sellele, kuidas nüüd kodus õppida, mitte ainult ja tingimata, mida õppida, kui palju ja mis tulemusega.

 


 

Valik soovitusi üldiseks õppimise toetamiseks LAPSEVANEMATELE:

  1. Säilitage ise rahu ja püüdke hoida enda stressitase võimalikult madal. Teie stress mõjutab ka last. Stress on üks tõhusa õppimise suurim vaenlane.
  2. Paluge (vajadusel aidake) lapsel püstitada endale päeva õpieesmärgid – mida ta planeerib ära teha, millist abi ja tuge ta selleks võiks vajada. Kirja pandud eesmärgid aitavad lapsel hoida oma õppimist järje peal.
  3. Arutage lapsega, miks on õppimise plaanide ja reeglite kokkuleppimine ning nende järgimine praegu eriti oluline (olukord on uus, tõhus õppimine nõuab kindlaid tingimusi). Arutlege, milline õppimise viis võiks last tema enda kogemusel kõige paremini toetada ja pakkuge omalt poolt vajadusel lisandusi (nt vaikne ruum, märkmete tegemine, kaaslase või vanemaga arutamine, endale valjult jutustamine jne). Vajadusel paluge õpetajalt abi.
  4. Suhelge lapsega pigem rohkem kui vähem. Küsige küsimusi selle kohta, kuidas õppimine läks, milliseid õppimise viise ta kasutas ja milliseid uusi avastas, mis teda kõige enam aitasid. Last saate selle juures aidata, paludes tal tehtut kirjeldada, põhjendada, miks ta nii tegi ja kuidas ta oma tegevuse tulemust ise hindab.
  5. Suunake last õpitu üle mõtlema ja laske tal õpitut oma sõnadega endale jutustada või paluge uus teadmine kirja panna. See on hea meetod õpitu kinnistamiseks ning ka tulevikus kasulik õpistrateegia iseseisvaks õppimiseks.
  6. Võimaldage alates 7. klassist lapsele motivatsiooni hoidmiseks iseseisvust valikutes. Kui kooli töökorraldus võimaldab, laske tal ise valida aeg ja viisid, millal ja kuidas ta oma õpiülesandeid täidab.
  7. Lapsele võiks meenutada seda, et pingutamine ja ülesande kallal pusimine on hädavajalik ja normaalne õppimise osa. Õpitu omandamisel ei ole edukuse näitajaks kui kiiresti asjad tehtud saavad, vaid kas õpitust on aru saadud, meelde jäetud ja kas seda osatakse tulevikus kasutada.
  8. Õpihuvi säilitamiseks toetage last pigem suunavaid küsimusi küsides kui valmis vastuseid pakkudes. Innustage seejuures last ja ärge peletage uudishimu negatiivsete hinnangutega.
  9. Tunnustage last mitte niivõrd tulemuse kui pingutuse eest. Sel moel toetate tema eneseusku.
  10. Üks tõhusamaid õppimise viise on teiste õpetamine. Laske lapsel igal õhtul endale üks uus teadmine õpetada ja kiitke teda selle eest.

Lisalugemist leiate Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituudi koostatud materjalist ja Innove kodulehelt.
Nõuandeid koolilapsele eriolukorraga hästi toime tulemiseks leiate Innove kodulehelt.


 

Valitsuskabinet otsustas, et seoses COVID-19 haiguse levikuga sulgevad kõik Eesti
haridusasutused, välja arvatud lasteaiad, uksed alates esmaspäevast, 16. märtsist
ning lähevad üle distantsõppele.