Laste sõnum ÜRO Lapse Õiguste Komiteele 2023

📣 Eesti laps, räägi, kuidas sul läheb. Ootame sinu mõtteid!

🙋‍♀️🙋🌍 Hea laps, palun vasta novembrikuu jooksul küsimustele siin: https://cutt.ly/bMqAcA9! Iga lapse arvamus on oluline ja väga oodatud! Vastamine on anonüümne.

🧐 Kuidas Eesti lapsed elavad ning mida on vaja laste heaks teha? Lapsed saavad sellest teada anda Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile (ÜRO). Veebiküsimustiku vastuste põhjal panevad laste raporti kokku Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud ehk lapsed ise. Neile on selle juures abiks Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna nõunikud ning Lastekaitse Liit.

ÜRO Lapse Õiguste Komitee jälgib, kuidas riigid täidavad lapse õiguste konventsiooni nõudeid, ja annab nõu laste olukorra parandamiseks. 2023. aastal arutab komitee, milline on lapse õiguste olukord Eestis.
Lisainfot vaata siit 👇:
https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-raport (eesti keeles)
https://www.oiguskantsler.ee/ru/laste-raport-ru (vene keeles )

Kogume üheskoos laste mõtted kokku ning muudame seeläbi Eesti laste elu paremaks! 🙏

ÕIGUSED, mille kohta küsime tagasisidet:

ÕIGUS ELULE JA ARENGULE – „ah, las õpetaja või treener teevad temast inimese“
Igal lapsel on õigus elule ja iga lapsel peab olema võimalik areneda nii kehaliselt kui ka vaimselt ning arendada välja enda võimed parimal võimalikul moel. Lapse heaolu ja arengut peab toetama lapse perekond. Kui perekond ei saa lapsele mingil põhjusel selliseid tingimusi pakkuda, siis peab seda tegema riik.

OSALEMINE JA KAASARÄÄKIMINE – „laps räägib siis, kui kana pissib“
Igal lapsel on õigus osaleda kõigis teda puudutavates otsustes ja öelda, mis ta arvab. Igal lapsel − ka kõige väiksemal − on õigus, et teda kuulatakse ja tema arvamusega arvestatakse. Lapse sõnavabadus tähendab seda, et lapsel on õigus väljendada oma seisukohti suuliselt, kirjalikult, kunstivormis või mõnel muul moel.

TURVALISUS – „karm kasvatus karastabki“
Lapsel peab olema turvaline olla. Lapsele ei tohi teha haiget ega ülekohut, teda halvasti kohelda, ära kasutada, kuritarvitada ega hooletusse jätta. Perekond ja riik peavad last kaitsma igasuguse vägivalla eest ja abistama vägivalda kogenud last.

KAHJULIKUD AINED – “Mis see väike lonks õlut lapsele teeb?”/“osta mulle suitsu, onu“
Lapsele ei tohi anda ega müüa talle kahjulikke aineid (nt alkohol, tubakatooted, narkootikumid). Riik peab kahjulike ainetega seotud ohte ennetama, ravima sõltuvusse sattunud lapsi ja aitama neil sõltuvusest vabaneda.

HARIDUS – „aga meie vallas ei ole lasteaiakohti“; „aga meil ei ole lapsele tugiisikut pakkuda“
Laps peab saama õppida oma eale ja võimetele jõukohaselt. Põhikooli- ja gümnaasiumiharidus peab olema tasuta. Õppimise tingimused peavad olema lapsesõbralikud ning lapsel peavad olemas olema vajalikud õppevahendid. Samuti peab lapsel olema võimalik soovi korral osaleda huvihariduses. Samasugune õigus on erivajadustega lastel. Riik vastutab selle eest, et iga laps saab kvaliteetse hariduse.

MÄNGU- JA PUHKEAEG – „enne, kui kontrolltööks õpitud ei ole, magama minna ei saa“/“lastel on liiga palju vaba aega“
Igal lapsel on õigus mängida ja puhata. Lapsele peab jääma kooli, õppimise, kodutööde ning töö kõrvalt aega tegelda oma huvide ja hobidega ning lõõgastuda ja piisavalt puhata, et ei tekiks üleväsimust. Lapsel on õigus osaleda kultuuri- ja kunstielus.

TERVIS – „lapsega ei olem mõtet raviküsimusi arutada, niikuinii ei saa ta aru“
Kõigil lastel on õigus tervise kaitsele, ravivahenditele ja ravile ning õigus saada abi ja hooldust. Samas ei saa riik ega arstid kindlustada lapsele head tervist, kui laps ise oma tervist ei hoia. Seega vastutab ka laps oma tervise hoidmise eest. Arst peab lapsele arusaadaval viisil selgitama lapse tervise ja raviga seonduvat ning kuulama, mida laps oma tervise ja ravi kohta arvab.

KODU, RIIDED, TOIT – „lapse suu on seinapragu“
Lapsel peab olema soe kodu, sobivad riided, toit. Riik peab toetama neid lastega peresid, kes ei saa mingil põhjusel (näiteks tööpuuduse, haiguse, erivajaduse, vanaduse tõttu) seda oma lastele anda.

PERE JA VANEMATE HOOLITSUS – „laps on vanemate omand“
Lapsel on õigus perekonnale. Tal on õigus suhelda mõlema vanemaga ka juhul, kui vanemad ei ela koos. Last tohib vanematest eraldada ainult siis, kui see on vajalik lapse huvides. Last ei tohi sundida suhtlema vanemaga, keda ta kardab või kui see last ohustab.

TÖÖTAMINE – „noored on hukas“
Eesti põhiseaduse järgi on nii laste kui ka täiskasvanute sunnitöö keelatud. Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada, ta ei tohi teha tööd, mis on talle ohtlik, mis segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule.

PRIVAATSUS – “Anna oma telefon siia, ma vaatan, kellega sa seal chatid”
Lapsel peab olema võimalus suhelda oma sõprade ja tuttavatega. Ühegi lapse eraellu, perekonnaellu või kirjavahetusse ei või sekkuda ning lapse koju ei või tungida meelevaldselt ega ebaseaduslikult. Lapsel on õigus küsida näiteks õigusabi ja pidada nõu arstiga, ilma et ta peaks selleks vanemalt nõusolekut küsima või vanemale sellest teatama. Iga lapse privaatsust tuleb austada, sõltumata lapse vanusest.

NIMI JA KODAKONDSUS
Iga laps on ainulaadne ja sellepärast on igal lapsel õigus saada oma nimi. Lapsel on õigus kodakondsusele, mis annab inimesele kodaniku õigused ja kohustused ning riigi kaitse.

LAPSE EMAKEEL JA KULTUUR
Eesti riigikeel on eesti keel, aga igal lapsel on õigus oma emakeelele ja kultuurile, olenemata sellest, mis riigis ta elab. Teisest rahvusest lapsel on õigus saada osa oma kultuurist ja usust ning rääkida oma emakeeles.

LAPSE PARIMATE HUVIDEGA ARVESTAMINE OTSUSTE TEGEMISEL
Kui täiskasvanu teeb lapsega seotud otsuse, peab ta alati arvestama sellega, kuidas lapsel parem on. Täiskasvanu peab küsima ka lapse arvamust, kuidas oleks lapse arvates kõige parem. Otsuse tegemisel peab valima lapse jaoks parima lahenduse. Lapsega seotud otsust tuleb selgitada lapsele nii, et laps sellest aru saab.
Sel moel tuleb otsuseid teha igas eluvaldkonnas: näiteks perekonnaelu korraldades, lasteaias, koolis, treeningul, arsti vastuvõtul, seaduste koostamisel, kodukandi ümbruse ja liikluse kujundamisel, ühistranspordi kavandamisel jpm.

IGA TEEMA JUURES ON SAMA KÜSIMUS:
Millised selle teemaga seotud mured on Eestis elavatel lastel? Mõtle iseenda ja oma sõprade peale ja too palun selle kohta näiteid.